Litsents ja teadmised sellest

 Väga tugev litsents – AGPL


AGPL programmi kasutajad omavad lähtekoodi ligipääsu ning võivad veebipõhiseid programme muuta. Enamik AGPL-i programme omavaid litsentse on veebis kasutavad rakendused. Üks kõige turvalisemaid süsteeme, kasutajasõbralik ning kaitseb eelkõige kasutajat.

Näited:EdX

Tugev litsents – GNU GPL

GNU GPL-i kutsutakse GPL-iks on vaba tarkvara litsents, millel on avatud lähtekood. Peamine eesmärk on kaitsta kasutaja vabadust. See litsents on üks kõige populaarsemaid, see ei piira vabadust, kuid paljudele organisatsioonidele see ei sobi – selle pealt ei saa raha teenida.


Näited:IT++

Nõrk litsents – GNU LGPL

GNU LGPL (Lesser General Public License) ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents. Seda peetakse tihtilugu kompromissiks copyright-i ja copyleft-i vahel. Kasutatakse kommerteesmärgil. LGPL seab piiranguid programmile endale, kuid mitte teistele. Samas ei ole see just kõige lihtsam litsents ning ei ole koheldav ja mugavaks tehtud kõikide programmide kirjutamiseks.

Näited:Qt

Puuduv copyleft

Copyleft-i puudumisel saab koodist teha kommertsvara ning teenida selle pealt. Enamik litsentse, millel puudub copyleft on võimalik muuta nii kuidas autor soovib, kuid autor ei tohi ennast kirja panna. Vähepiirav litsents on näiteks BSD, see on ka väga populaarne suuremate projektide kirjutamisel.

Näited:Firebase

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Copyright kui inimõiguste rikkumine

Kujutis
    Tavaliselt pole märganud, aga tõesti on väga palju igal asjal (olgu raamat, cd, dvd vms) autoriõigusi. Õige märge oli peatükis, et see on inimõiguste rikkumine. Kuid kas saab vaadata seda ka vastupidiselt? Igal inimesel on õigus sõnale ja sellesama sõnavabadusele, kuid kõik on niivõrd hell… Tänavu Delfi kommentaariumis peetakse debatte sõnavabadusest ( jättes kahe silma vahele, et Eestis (ei) ole sõnavabadust… Kasvõi Kaur Kenderi „untitled 12“) aga ka kallis valitsus võtab üle oma ütlused kunagisest ajaloost, hoiduvad nii mõndagi liini, mida hoidsid endised liidrid. Aga kas tõesti on õige lubada teisel inimesel kasutada sinu mõtteid ? No kui me tuletame meelde koolielu, kus keegi ei teinud välja spikerdamisest? Miks ükski õpetaja pole teinud märkust, kui presentatsioonis oli lause raamatust sõna-sõnalt väljakirjutatud… Plagiaat on väga huvitav nähtus, kasvõi muusikamaailmas sest “// … noote on ainult 12 ja iga laulukirjutaja näeb seda oma moodi …//“ (A star is born, 2018).
Lisateave

IT-juhid tänapäeval

    Juhid, mitte ainult IT-valdkonnas, on inimesed, kes panevad oma firmad tööle. Nad peavad olema eeskujuks, toeks ja valmis abikätt pakkuma. Nemad peavad oma nägemust ja sihikindlust teistele edastama. Jah, juhid peavad olema väga konkreetsed oma ideedes, alluvad peavad aga seda mõtet teoks tegema, et juht võiks seda näiteks klientidele esitada.    Juht peab oskama kahe tule vahel tööd tegema, s.t kliendi ja alluva vahel. Hea juht peab olema ka kindlasti hea suhtleja ja motiveerija, et kõik osapooled oleksid tulemusega rahul ning et töö oleks hästi tehtud. Minu arvates on head juhid ka oma ala eksperdid, nemad peavad ju aru saama mida töötajad teevad ning kuidas nad seda teevad.    Head näited selle koha pealt oleksid Steve Jobs ja Mark Zuckerberg. Nemad alustasid ju oma ettevõtetega ise, ise projekteerisid ja nägid sellega vaeva, alles hiljem said nad olla ’’vaataja’’ rollis ja teisi suunata, et nad saaksid juhi mõtted ellu viia. Seega võiks neid klassifitseerida arengumootorite juh
Lisateave