ITSPEA BLOGI 2020

  Väga tugev litsents – AGPL AGPL programmi kasutajad omavad lähtekoodi ligipääsu ning võivad veebipõhiseid programme muuta. Enamik AGPL-i programme omavaid litsentse on veebis kasutavad rakendused. Üks kõige turvalisemaid süsteeme, kasutajasõbralik ning kaitseb eelkõige kasutajat. Näited: EdX Tugev litsents – GNU GPL GNU GPL-i kutsutakse GPL-iks on vaba tarkvara litsents, millel on avatud lähtekood. Peamine eesmärk on kaitsta kasutaja vabadust. See litsents on üks kõige populaarsemaid, see ei piira vabadust, kuid paljudele organisatsioonidele see ei sobi – selle pealt ei saa raha teenida. Näited: IT++ Nõrk litsents – GNU LGPL GNU LGPL (Lesser General Public License) ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents. Seda peetakse tihtilugu kompromissiks copyright-i ja copyleft-i vahel. Kasutatakse kommerteesmärgil. LGPL seab piiranguid programmile endale, kuid mitte teistele. Samas ei ole see just kõige lihtsam litsents ning ei ole koheldav ja mugavaks tehtud kõikide programmide kirjutamiseks. Näi

    Tavaliselt pole märganud, aga tõesti on väga palju igal asjal (olgu raamat, cd, dvd vms) autoriõigusi. Õige märge oli peatükis, et see on inimõiguste rikkumine. Kuid kas saab vaadata seda ka vastupidiselt? Igal inimesel on õigus sõnale ja sellesama sõnavabadusele, kuid kõik on niivõrd hell… Tänavu Delfi kommentaariumis peetakse debatte sõnavabadusest ( jättes kahe silma vahele, et Eestis (ei) ole sõnavabadust… Kasvõi Kaur Kenderi „untitled 12“) aga ka kallis valitsus võtab üle oma ütlused kunagisest ajaloost, hoiduvad nii mõndagi liini, mida hoidsid endised liidrid. Aga kas tõesti on õige lubada teisel inimesel kasutada sinu mõtteid ? No kui me tuletame meelde koolielu, kus keegi ei teinud välja spikerdamisest? Miks ükski õpetaja pole teinud märkust, kui presentatsioonis oli lause raamatust sõna-sõnalt väljakirjutatud… Plagiaat on väga huvitav nähtus, kasvõi muusikamaailmas sest “// … noote on ainult 12 ja iga laulukirjutaja näeb seda oma moodi …//“ (A star is born, 2018).